Käsitöölised ja nende ametid

Tinavalaja 

Valmistas: tinast kanne, pudeleid, vaagnaid, kausse jms.
Tsunfti proovitööks pidi valmima:
*tinast kannu
*tinast vaagna
*tinast pudeli
*nende valuvormid

Kiviraidur

Valmistas: trepiastmeid, kivist reljeefe, hauariste, veskikive
Tsunftide proovitööks pidi valmima:
*tahutud aknapiilar
*kätepesuvaagna
*väikese sileda ukse, mis pidi sobima maja sisse

Kullasepp

Valmistas: sõlgi, sõrmuseid, kaelavõrusid, preese
Meistritööks pidi valmistama:
*kiviga kuldsõrmuse
*ühe hõbenõu (tavaliselt pokaali)
*graveeritud vapiga pitsati

Rätsep

Valmistas magistraadi poolt ette kirjutatud määruste järgi riideid, pitse, tikandeid jms.
Kõige toretsemavalt võisid riietuda rae ja Suurgildi liikmed ning nende naised-lapsed.
Ilma majata rätsepmeistrid ei võinud kanda isegi põlvpükse ega kapuutsi, mida peeti täisväärtusliku kodaniku tunnuseks.

Võrreldes keskaega tänapäevaga, on muutunud:
*materjalide kasutusrohkus
*tööriistade valmistamismaterjal ja kasutusviis 
*ühingud
*ametite tähtsused(nt. kingsepad, rätsepad, lihunikud ei ole enam nii tähtsad ja vajalikud kui keskajal)
*mõned ametid ei eksisteeri enam(nt. mündrik, raamatuköitja, toolitegija) 

Tsunftide algus

Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist.

Skraa

Et tsunft milleski kahju ei kannataks...

Nende sõnadega algas tavaliselt käsitööliste tsunfti skraa.
Skraa oli käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades.
Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani.